See jutt jäi tollest Karelli episoodist küll välja, kuid tegelikult rõhus ta korduvalt intervjuu käigus, et raamatutega pole võimalik raha teenida või selleks tuleb olla mingi ilge tippude tipp ja ma kindlasti ajan häma, kui ütlen, et raamatute müük mulle leiba lauale toob. Räägime siis rahast…sest see paistab kõiki alati huvitavat.

Olgu öeldud, et ma olen seni kõigest kolm raamatut kirjutanud. Kõik kolm raamatut olen ma ise kirjastanud. Samuti olen välja andnud 2 audioraamatut ning kaks e-raamatut (“Kelmi süda” ja “Hundi loomus”). Just isetegemine on see, mis rahanumbrites meeletu erinevuse sisse toob.

Kui “Kelmi süda” valmis oli ja ma ühele potentsiaalsele kirjastajale seda pakkuma läksin, öeldi mulle, et tuleb sügist oodata. Jumal tänatud, et ma sügist ootama ei jäänud vaid raamatu varakevadel turule paiskasin, sest sellest ajast alates on mind ja mu raamatuid saatnud Eesti raamatuturgudel edu. Edukuse mõõdupuu on muidugi meil kõigil erinev, kuid vaatame numbreid: aastas antakse välja ligi 3000 raamatut. Kolm tuhat raamatut! Ja “Kelmi süda” oli enimmüüdud raamatute top 100’s nii Rahva Raamatus kui ka Apollos (80. koht, kui õigesti mäletan).

Eestis 700 raamatut müüa on hea tulemus. Seda öeldi mulle raamatupoodidest, trükikodadest, kui ka internetis surfates. Ajaga on raamatute ostjate arv muidugi kahanenud. Osa inimesi eelistavadki kuulata audioraamatuid. Samuti on raamatupoodide lettidel olevatel teostel jumala pöörased hinnad. See oli miski, millega ma teadlikult kaasa minna ei tahtnud. Tundmatu autori teos ei peaks ju 30 või rohkem eurot maksma. Kuid süüa tahavad kõik ja nii võtabki raamatupood, olgu see Apollo või Rahva Raamat, ligi 50% letihinnast koheselt endale. Samuti maksad neile veel ladustamise eest. Seega 30 eurot maksva raamatu eest saab kirjastaja endale 15 eurot. Sealt tuleb maha arvata trükikulu, kujundaja, toimetaja, muidugi ka autor. Seepärast minule teadaolevalt vähemalt üks kirjastaja maksab autoritele näiteks 5 eurot raamatult. Tuhande müüdud raamatu pealt saab autor seega 5000 eurot. Ühtlasi peab autor ise promoga vaeva nägema. Ka promomine pole tasuta. Vahet pole, kas teed “raamatuesitluse” või ostad internetis reklaami. Telekasse pääsemine ei ole ammugi nii lihtne, et igaüks sinna oma raamatut promoma saaks minna. Ühesõnaga tuleb vaeva näha ja kui nupp ei noki, tuleb plekki välja käia. Ja tuletan meelde, et 1000 raamatut müüa on päris hea tulemus. No ikka väga hea tulemus.

Mina ei palganud disainerit, küljendajat ega turundajat. Ma tegin kõik asjad ise – alates kujundusest, lõpetades küljendamise ja promo korraldamisega. Olen seda nüüdseks juba 3 korda teinud ja iga korraga saan aina paremaks, kuid olen päris teadlik sellest, et tegelikult ei jaga ma veel väga seda biiti.

Seega, kui ma müün raamatupoes 1000 raamatut, saades raamatupoest 10 eurot raamatult, laekub firmasse 10 000 eurot. Sellest lahutame 1200€, mis kulus trükkimisele ja jääbki firmasse 8800 eurot kasumit. Mina muidugi olen müünud kordi ja kordi rohkem, kui 1000 raamatut. Aga päris raamatud saavad üks hetk otsa ja kui pidevalt seda trummi ei tao, siis vajub ka füüsilise raamatu müük lõpuks ära. Seetõttu näedki tihti netis ka suurte autorite raamatuid 50-90% soodukatega. Et saaks lihtsalt sitast lahti ja ükski euro vedelema ei jääks.

E-raamatud ja audiobookid seevastu elavad igavesti. E-raamatud ja audiobookid on mu ettevõtte passiivne tuluallikas. Selleks, et su raamat Elisa äppi jõuaks või raamatupoodidest ostetav oleks, soovitan mina kasutada EDRK abi. (vaata www.edrk.ee)

Nemad aitavad su pdf’ist korraliku e-raamatu faili (.epub) teha ja tegelevad ise selle turule paiskamisega. Sina määrad keskkonnas oma raamatule hinna ja hakkad igakuiselt neile müükide ja lugemiste pealt siis arveid saatma – ka selle numbri ütlevad nad sulle sarnaselt Apollole ja Rahva Raamatule ise. Vastavalt realisatsioonile.

Minu e-raamatuid on alla tõmmatud 3492 korda. Viimast statistikat vaadates, loeb mu e-raamatuid keskmiselt 200 inimest kuus. Üks raamat toob minule 6 eurot, teine 9 eurot ja peale. Eraldi arvestust tuleb pidada Elisa raamatuga, kus nende see maksesüsteem on nii segane, et ma ei ole sellest tänaseni selget pilti saanud ja ei oska isegi kommenteerida, kuidas sealt raha täpselt tuleb…aga midagi nagu tuleb.

Ja siis need audiobookid. Kes ei armastaks audioraamatuid? Paistab, et üha rohkem inimesi eelistab raamatuid kuulata. Kui ma hakkasin audioraamatu tarvis keskkonda otsima – siis sain kohe aru, et “teiste juurde” oma raamat müüki paisata on mu jaoks majanduslikult kahjulik. Selle asemel programmeerisin ma ise oma audioraamatu keskkonna, kus inimesed 8 euroga tervele raamatule ligipääsu osta said ja seda igal ajal kuulata. Raamatu lugesin ise sisse ning hoidsin ka sealt raha kokku, sest muidu oleks tulnud palgata keegi, kes seda teeb ning oleksin jälle 600-1000 eurot vaesem olnud, teadmata, kui kiiresti see raha mulle tagasi tuleks.
Minu audiobooke on samuti tuhanded ostnud. TUHANDED inimesed Eestimaal on eelistanud kuulata mu raamatuid. Ja see kõik tähendas mulle jälle ainult üht: passiivne tulu, null kulu.

Ma tean, et olen ikka ja jälle toonitanud, et inimesed peaksid ise kirjastama, kuid seda kõike kirja pannes saan aru, et see käiks enamikel üle jõu. Ma nimelt olen noorest peale osanud kujundusprogramme kasutada. Juba nooruses oskasin koodi kirjutada. Ma olen meeletult õpihimuline ja sihikindel. Ma kulutasin palju aega uurimaks, KUIDAS RAAMATUID VÄLJA ANTAKSE.

Kus saab registreerida raamatule vajaliku ISBN numbri? (see on see triipkood, mis igal raamatul on)
Palun: siit saad https://www.rara.ee/partnerile/kirjastajale/isbn/

Kui palju maksab küljendamine? Keskeltläbi selline 700-1200 eurot. Oleneb, kas sul on raamatus pilte, palju lehekülgi on jne.
Odavam on ära õppida Adobe Indesign programm.

Kui palju maksab trükikojas raamatute trükkimine? Oleneb jällegi sellest, kas raamat on värviline, mis paberit kasutada, kui palju lehti on jne.
Alates 1.20€ kuni 5€ raamat…vast kallimaltki. Minimaalne soovitatav kogus minu poolt oleks 400 eksemplari, eraldi võid uurida digitrükki, kuid see on kallis ja tegelikult mõttetu.

Kuidas raamatule reklaami teha?
Tiktok ja instagram. Kui ma oma esimese raamatu valmis sain, teadsin, et see saab müüma. Lugu ise oli lihtsalt huvitav! Aga see lugu tuleb rahvani tuua. Selleks tegin oma endale tiktoki konto ja hakkasin seal erinevaid seiku oma elust rääkima. Kuna mu raamat rääkis mu elust kelmina, siis rääkisingi erinevatest tühistest skeemidest, mida oli võimalik teha. Rääkisin asjadest, millest ma raamatus ei rääkinud, kuid asjadest, mis inimeste tähelepanu köitis. Mu tiktoki kontol oli peagi 10000+ jälgijat. Kui ma tiktoki konto asutasin, oli mul instagramis vist 40 followeri. Tänaseks on ka Instagramis mul 10000+ jälgijat. Umbes 3000 neist on viimase (2024) aastaga lisandunud, mil ma Malluga koos olen olnud ja ma usun, et paljud neist jälgivadki mind eelkõige Mallu tõttu ja neid mu raamatud või tegemised ei huvitagi. Aitäh musule sellegipoolest.

Kas raamatute müümiseks on üldse täna “päris meediat” vaja?
Vastus on: ei ole. Olen selleks ehe näide. Ma küll olen korduvalt Eesti Ekspressis, Elu24 veergudel ja Õhtu! saates oma raamatust saanud rääkimas käia (esimesest raamatust), kuid põhirõhk müükidele on tulnud ikkagi läbi jälgijaskonna, kes minuga mingi sideme on loonud. Eluloolisi raamatuid ostavad inimesed, keda sinu elu huvitab ja sinu elu kohta saab kõige paremini inimene infot ju läbi sotsiaalmeedia, mitte ajalehest lugedes.

Kui palju raamatutega siis tegelikult teeninud oled?
Viimane laekumine ettevõtte kontole Rahva Raamatust oli 3050 eurot. Kokku? Kahte eelmist raamatut on kokku ostetud üle 6900 eksemplari. Audiobooke ma siia otsa ei lugenud. Matemaatikat võib igaüks enda äranägemise järgi teha. Päris hea ju tegelikult…lihtsalt kirjutamise eest.