Kust ma otsa lahti teen? Äkki siit: Piret Tali kirjutas mulle instagrami ja seejärel emaili peale. Võtsin temaga ühendust, kuulasin ta telefonitsi ära. Millest juttu tehti? Ikka sellest, et mul on nii vinge podcast, mis on väga kõvade vaatajanumbritega ja olen mitu raamatut kirjutanud ning teadupoolest ilmub minu sulest kohe-kohe veel üks raamat. “Märten” oli tõepoolest ilmumas ja kuigi ma endale mingeid meediaplaane koostanud ei ole (kuhu esinema minna ja raamatut promoma), siis tuli selline kõne teatava üllatusena. Asi tundus legit.

Jõudis kätte salvestuspäev ning ma olin kohe hommikusse pannud Lege podcasti salvestuse ühes Liina Normetiga. Oma podcaste salvestan tihti Progear’i majas Taneli käe all. Sinna siis Karell ka kohale ilmus. Võtnud mõned ülesvõtted ja esitanud paar küsimust, pakkisid nad end kokku ja jäid ootama, kuniks ma koju pääsen.

Kodus tehti mingisugune “intervjuu” Malluga. Kaameramehed võtsid mingeid üldplaane ja salvestasid ka lapsi (ka minu lapsi, kuigi eelnevalt sai kirjas öeldud, et seda mitte teha). Arusaadav, filmida ikka võib, näidata ei tohi! (või kuidas iganes see neil tv-inimestel käib).

Ja pärast lühikest intekat Malluga, kus küsiti muuseas, et mis ta teeks, kui ma ikka pätt oleksin ja kas ta on kindel, et ma seda ei ole, ütles Karell, et tahaks minuga kah eraldi nüüd rääkida. Selleks suundusime õue. Võtsime toast kaks tooli ja ukerdasime nendega põõsaste alla SEDA INTEKAT filmima.

SUUR PALJASTUS

Karell küsis esmalt mingeid lambiküsimusi mu esimese raamatu kohta (keda kotib? See oli mitu aastat tagasi juba välja antud) ja pättuste kohta. Muidugi ka narkootikumide kohta ja selle kohta, palju ma raha olla kulutanud.

Küsis mu käest küsimuse, et kas ma vahepeal elasin hotellides…mis ajas mind väga segadusse. Ma ei ole eales hotellides elanud. Ta vist ei lugenud mu raamatut väga süvitsi. Hotellidest oli juttu üksnes nii palju, et mingi aeg tõesti sai Radissonis palju aega veedetud.

Lisasin siis intervjuu vürtsitamiseks hoopis tõsiasja, et kunagi olin ma nii haige vend küll, et kord läksin hoopis sõbraga Olümpia hotelli teemant-korrusele ja bronnisime seal toa, et kooki paugutada. (KOKAIINI JAH? küsis Karell selle peale).
Muidugi kokaiini! Ega ma seal sefiiritorti endale ninna ei imenud – milline haige inimene sellist asja veel teeks?
Paugutasimegi kokaiini, endal lapsed teises toas magamas. Olingi kunagi selline. Tõesti olin.
Kes ei tea, siis teemantkorrus hotellis Olümpia on selline….fäänsi ass shit, kus igasugu tähtsad inimesed on käinud, kuna seal toad maksavad raha. 1000 ja pluss raha öö eest. See oli 13 aastat tagasi. SUUR PALJASTUS!

Siis asus ta rääkima sellest, et ma olla ikka kindlasti naisi ka petnud (vihjates millele? Tiktoki Triinule? Guess we’ll find out).

Ja lõpuks võttis asi tõelise pöörde! NO TÕELISE PÖÖRDE!
Karell ei jätnud mind rahule ja uuris, kust kohast mina ikka raha saan ja kui palju mul seda on. Ütlesin võib-olla kole robusteselt, et tead ma olen viimased 10 aastat 60 000 eurot aastas teeninud. Aga kes teab? Äkki valetan. Äkki lõõpisin. Äkki vastasin lollile lollisti?

Karell muidugi arvas, et sellist raha ei saa ausalt kuidagi teenida. Uuris, et palju ma siis podcastidega teenin. Kas raamatute müügiga üldse on võimalik raha teenida? MIDA MA VEEL TEEN! RÄÄGI! RÄÄÄÄÄGI! SA OLED NAGUNII ENDISELT PÄTT!

Ja siis ma rääkisingi. Et enne Malluga tutvumist mässasin Idas (täpsemini Kiviõlis) ka kinnisvaraga, AGA kuna ma seal oma tollase partneriga üks hetk koostöö lõpetasin, siis ei ole mul seal enam suurt midagi. Põhjendasin ka, miks ma enam tolle isikuga koos äri ajada ei soovinud.
Nimelt hakkas seal igast veidraid asju välja tulema. Küll olid arved maksmata, küll mingid asjad venisid, küll oli katteta lubadusi jne.
Sedasi otsustasin inimesega pigem sõbralikult lahku minna. Tema väljapakutu, et ta tegeleb kõige ebameeldivaga nagu kohustused jms. saades suure osa meie ühisest portfellist endale ning mulle jääb üks objekt, sobis mulle. Ma ei viitsinud enam TALLINN-PÄRNU-KIVIÕLI vahet kihutada.

KIVIÕLI EHITUSPOOD ja 400 eurone võlgnevus

Üks hetk sain teada, et kohalikku ehituspoodi, kust krediidi peale kaupa sai võtta, ollakse endiselt võlgu. Võlgu ei olnud mina, vaid ettevõte, mida too äripartner juhtis. Ettevõte, millega mul ei olnud muud seost, kui see, et inimene, kes sellega toimetas, ajas minuga äri. Kiviõli ehituspoest käis ta mitmete objektide tarvis kaupa võtmas. Korterid, mis olid lepingu alguses meil kahasse, kuid lahku minnes tema valdusesse ja tema ajada jäid.

Ja kui mulle Kiviõli ehituspoest esimest korda helistati või kirjutati, ütlesin ma neile selge sõnaga: Väga kahju, et selline asi juhtunud on, aga see võlg ei ole minu klaarida. Mina pole seda tekitanud, mina pole lubanud seda ära maksta ja mina ei hakka seda ka kellegi eest ära maksma!

“AGA SINA SEDA KREDIITI KÜSISID!” kuulsin vastuseks.
Kuidas see siis täpsemalt oli? Tutvusin mina läbi facebooki Argo Pungasega – mees, kes ütles mulle, kui võõrale, et ta on sedasorti asjapulk, et saab uusaasta tervitusi nii Kapo direktorilt kui Assar Pauluselt. Ok, härra! 🙂 Kummadan, härra!

Tol ajal ma ei teadnud temast muud, kui fakti, et ta osales Eesti Masterchefis. Peagi tuli välja, et ta on ise idast pärit ja omab samuti Kiviõlis kinnisvara. Kutsus teine mind küllagi. Tegime sauna, jõime viina. Argo on üks neist meestest, kes on “kõigi vastu hea ja suuremeelne”, samal ajal kõiki selja taga kirudes.

Nõnda pakkus ta ükskord mulle välja, et kuna tal on ehituspoes krediiti, siis kas ma ei sooviks sealt kaupu läbi tema firma osta. Mõeldud-tehtud. Ka pärast seda sai Argol külas käidud, sauna tehtud. Süüa oskas ta tõesti hästi teha ja igasugu vahvaid seiklusi 90ndatest oskas kah vahvalt jutustada. Pole midagi öelda! Elu elanud vennad on tihti head vestluskaaslased.

Ühel päeval otsustasin aga helistada Andrus Talsile, kes Kiviõli ehituspoodi juhatas. Väga austatud ja tore inimene. Pole midagi halba öelda. Rääkisin loo ausalt ära – olin kasutanud varem tolle Argo ettevõtet, kuid äkki nad vaatavad raamatupidajaga ühe ettevõtte üle ja avavad sellele kah krediidiliini.
Mõeldud tehtud – jutt oli Kodukandi Kinnisvara OÜ’st, mida haldas/valdas mu tollane äripartner. Lepingu sõlmisidki nemad omavahel ja kaupa käisid sealt peaasjalikult võtmas just töömehed ja Raivo. Ehitusmaterjalid läksid enamjaolt Kodukandi Kinnisvara OÜ valduses olnud objektide ehitusse. Objektide, millest mulle ei kuulu ega olegi kuulnud mitte ükski.

Asi läks lõpuks nii idiootseks, et too sama Argo Pungas hakkas emailidega isegi Mallut pommitama. Argo Pungas, kes ei ole kuidagi seotud Kiviõli ehituspoega.
Argo Pungas on lihtsalt bitter, et ta mulle ühe oma korteri müüs, mille ma hea vaheltkasuga maha suutsin müüa. (Ostsin 3000, müüsin 10 000 euroga). Argo on solvunud, pettunud ja pahane, kui kellelgi hästi läheb. Argol oli endal kah Kiviõli kesklinnas äripind, mida varem Ragn-Sells rentis, kuid kes sealt ära kolis. Argol ongi raske, ma saan aru.

Aga ütle veel, et idas ei saa raha teenida?

Ühesõnaga, mis toda EHITUSPOE VÕLGA puudutab, on lõpuks asi nii kaugel, et mu endine äripartner on 1600st eurost 1200 sinna ära maksnud ja midagi on veel siiani võlgu (ma ei tea, kas ka tänaseni).

MARII KARELL aga otsis põõsas tonti ning ütles, et mina olen Kodukandi Kinnisvara OÜ “niiditõmbaja”. Et minu kõrvad pidavat selle kõige tagant paistma.

MINU ETTEVÕTETE MAKSUVÕLAD?!?!?

Ma ei tea, kas Karell selle nüüd saatesse sisse ka paneb/pani, aga üks hetk hakkas ta mind süüdistama maksude mitte maksmises.
Ütlesin muidugi, et maksan makse. Maksan iga kord, kui poest mõne toote ostan, mõnda teenust tarbin või kütust autosse pumpan.

Aga ettevõtete maksuvõlad?! Sul on kahel ettevõttel maksuvõlad!
LEGRANT OÜ – 6000 eurot maksuvõlga!
“Jah, nii on…,” vastasin talle tuimalt. Maksuvõlg on tekkinud palkade deklareerimisel. Ma eelistan asja ausalt ära deklareerida.

“BASIC TECHNOLOGY EST OÜ – 14 000 eurot maksuvõlga!!” röögatas Karell järgmiseks! NELITEIST TUHAT!
“See maksuvõlg ei ole minu tekitatud,” vastasin kindlameelsest. Sest ei olegi.
Kuid tema muudkui raius edasi. Mille peale saatsin talle ka intervjuu järel maksuameti väljavõtted, kes, millal ja kuidas võla tekitas. Marii Karellile soovitasin üksnes paremini oma kodutöö ära teha.

Basic Technology EST OÜ maksuvõlg tekitati suuremas mahus 2016 aastal, mil mul ei olnud selle ettevõttega mingit seost. Seda ütlesin ka Karellile, kuid ta rammis aina sama jura edasi. Ta oli veendumusel, et ma olen tegelikult endiselt kuripaha ja susserdaja, varas, kelm ja valetaja.

Minust sai Basic Technology EST OÜ juhatuse liige 04.07.2017.

Äriregistrist saate vaadata b-kaardi väljavõtet siit: https://ariregister.rik.ee/est/company/11512766/Basic-Technology-EST-osa%C3%BChing?search_id=0c34b9a&pos=1

Kõige lõpetuseks hakkas Marii Karell mind süüdistama (mul tekkis lausa see tunne nagu istuksin politseis ülekuulamisel) INIMESTE PETMISES!
Et minu skeem olla meelitada inimesi Kiviõlisse kinnisvaraäri ajama, müües neile vaheltkasu eesmärgil kortereid. Ühtlasi süüdistas ta mind selles, et ma olla “KELLELEGI” oma kaks korterit müünud, lubanud neis remonti teha, raha ette küsinud ning ära kadunud.
Ükski neist süüdistustest ei vasta tõele.
Kui palusin tema käest selgitust sellistele väidetele ning inimese nime, ütles ta vaid, et tegu pole avaliku elu tegelasega ja inimene ei soovi tähelepanu.
Kas see on see, kuidas meedia töötab? Eriti uuriv ajakirjandus? Loobime sitta, aga kui küsida, kes viskaja on, siis seda ei avalda. Marii Karelli huvi mind halvast valgusest näidata on ILMSELGE. Miks ta muidu oma narratiivi terve selle intervjuu vältel läbi üritas suruda? Miks ta ei olnud nõus sellele inimesele helistama minu juuresolekul? Mina ju oma endisele äripartnerile olin nõus helistama kaamerate all. Helistasime, rääkisin ära, milles mind kaamerate ees süüdistatakse ning teate, mis edasi sai? Too kutt pani kõne ära, kohe kui Karelli nime kuulis.

Eks näis, mida te sealt telekast siis täna vaadata saate.
Marii Karell on igatahes suht nasty ajakirjanik. Aga seda teadsin ma juba ammu. Tal on halva inimese energia. Ma langesin üksnes enda ego lõksu. Soovisin ju raamatule promo saada. Aga jah. Raamatu võid osta siit: https://pood.mallukas.eu/toode/tomas-legrant-marten/

Ajakirjanikule:
TULE JA KÜSI – MA RÄÄGIN ALATI. Ära lihtsalt tule mingite valedega. Ära tule eelarvamustega. Ära tule kibestumuse, viha ja vaenuga. Ära tule kodutööd tegemata. Peace.