Mul oli vahepeal päris palju aastaid, kus ma oma emaga põhimõtteliselt ei suhelnud. Kord ei soovinud sünnipäevaks õnnegi…ja tol ajal olin ma veendumusel, et põhjus seisneb üksnes selles, et “ta pole minu inimene” ja ma otsisin enda ümber selliseid, kelle aega ma asjatult ei raiskaks ja vastupidi.