Täna räägime ENERGIATEST. Täpselt nii. Tänu sellele uus-vaimsusele ja intenetile teavad kõik termineid naiselikkus ja mehelikkus, nende kahe tasakaal jms. Meis kõigis on mõlemad küljed olemas. Mehelik naine on tihti keegi, kes on võtnud “majapidamise enda õlgadele”, vähemalt sedasi paljud seda defineerivad. Mis juhtub, kui kodus on KAKS meest, olgugi, et ainult ühel on püksis till? Mis siin ikka juhtub – TÜLI, kraaksumine, sõda, sest kaks meest ühe katuse alla ei mahu.
Miskipärast arvavad paljud naised (jällegi väga palju väärõpetusi internetis, thanks tiktok ja ülejäänud jobud, kes kõiki ravima on asunud, kuigi ise alles haiged), et nad saavad oma “naiselikkusesse” liikuda alles siis, kui tal on kõrval selleks see ÕIGE MEHINE MEES. Päris nii see ei käi. Vähemalt minu isiklik kogemus oli midagi muud,

Mu endine elukaaslane oli väga mehelikus energiast. Kuidas ta sinna omadega jõudis, on omaette lugu ja miks ta sellest lahti ei suutnud lasta ja tagasi naiselikku laskuda, on teine lugu, mis pole minu rääkida. Mida ma SAAN rääkida, on see, mis juhtus, kui majas oli äkitselt kaks meest. Sest ka mina olin oma mehelikus energias.

Meie hõõrumised algasid ammu enne lahkuminekut (2.5a tagasi), seejärel käidi vahepeal kokku-lahku, proovides eelkõige lastele olemas olla. Meie vahel polnud mingit naise-mehe suhet, vaid pigem koostöö laste kasvatamisel. Vähemalt nii mina seda täna näen. Mina ei valinud teda, tema ei valinud mind. Lihtsalt eksisteeriti ja vahel kiruti, et miks seda sitta läbi peab elama. Mina kirusin. Tema kohta ma ei tea, ega huvitagi.

Aga üks hetk läksid need hõõrumised aina tulisemaks, kuniks korrani, kui ma talle aia ehitasin. Megalt ilusa aia. Mispeale tema ütles kord, et kas ta peabki igasuguse sitaga eluaeg harjuma. Mul ei olnud muud öelda, kui et cyka, tea oma kohta.

Õudne eks? CYKA, tea oma kohta! Aga täpselt nii selles olukorras ma käitusingi. Sõnade valik oleks vast võinud parem olla, aga tegin seda, mida kogu mu loomus nõudis. Sõnad, mis ta ülbusega lendu lasi, panid ta kõlama nagu mingi MEES oleks mind kommenteerima tulnud, mitte mingi pehme naisukene, keda sa hoida tahaksid.

Sama lugu on siis, kui naised näitavad välja agressiivsust, olgu see läbi tegude või sõnade. Naised ei oska olla hellad. Väga paljud naised armastavad tülitseda. Armastavad sitasti öelda ja nõelta. Mõni armastab lüüagi. Agressiivsus on omane tittedele, kes oma emotsioone ei reguleeri ja poisikestele (vahet pole, kui suureks nad füüsiliselt kasvanud on) ning iga MEHELIK MEES seisab enda eest, kui ta tunneb end või oma lähedasi ohustatuna. Ükski mees ei lase endaga sitasti rääkida, end sitasti kohelda. Kui sul on mingisugunegi eneseväärikus ja piirid, siis selline käitumine ajab sind kergelt pöördesse. Ja mu eks olekski pidanud oma kohta teadma.

Aga see, kui MEHELIK mõni naine on….see tuleneb tegelikult palju kaugemast ajast. Tavaliselt lapsepõlvest või noorusest. Ja mida kauem seda toita, mida rohkem tähepanu millelegi anda, seda tugevamaks see kasvab. Teadlikud mehed ei tunne mehelike naiste vastu ka seksuaalset tõmmet, olgu teine siis ära mukitud v mitte. Ühesõnaga on naise ja ainult naise asi oma naiselikkuse/mehelikkusega tegeleda. Või kuidas sa arvad see maailm töötab? Nagu ma ütlesin, ükski mees ei taha mehelikku naist ja naine kes väidab, et “ma ei saa olla naiselik, kuna sa pole oma mehelikkuses”, lükkab lihtsalt vastutuse eneselt ära. Keep on doing that ja üks hetk oled sa nii sügavas sitas, et kergem olekski ära uppuda.

Ühesõnaga, naised. Kui kodus on keeruline, siis vahel on probleem selles, et te olete ikkagi oma mehelikkuses, mitte selles, et mees teie kõrval on äbarik ning naiselikkus, täpselt nagu ka mehelikkus, on IGA INDIVIIDI ENDA ASI PAIKA LOKSUTADA.